воскресенье, 4 декабря 2011 г.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selle nädala teemaks oli vaja Kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimine juhtum.
Näiteks, on selline juhtum, et tuttav pakub investeerida raha "mingisse X" fondi. Pärast on võimalik saada tagasi rohkem raha + head protsenti. Palju paremat protsenti, kui tavalises pangas. Selle jaoks, et avada konto, on vaja oma "pärisraha" panna nende arvele. Näiteks, raha võib saata läbi firma Western Union. Vahetuse eest on vaja ise maksta. Pärast see firma eksisteerib mõne kuu või aasta. Isegi annab võimaluse inimestele raha välja võtta koos kasvanud %-ga. Aga välja võtmise protsess võtab ikkagi paar nädalat aega. Sellel ajal, mis firma eksisteerib, kasvab tema usaldusväärsus ja leiab rohkem kliente, kes tahavad oma raha sellese firmasse panna. Ja kui firma otsustas, et tema konto peale on laekunud ilus summa, siis ühel ilusas päeval firma võtab kõik raha välja ja paneb oma uksed kinni. Palju rahvast jäävad ilma oma protsendist ja mitte kunagi ei näe oma raha, mis nad investeerisid.

Teine juhtum.
Inimesed investeerivad raha n.õ. oma tuleviku korterisse. Firma palub, et on vaja sissemakse teha, selle jaoks, et siis on teie tulevane korter kindlasti broneeritud. Aga parem seda teha enne, kui ehitus jõudis lõpu staadiumisse, kuna pärast korteri hinnad on palju suuremad. Inimesed maksvad sissemakse, sõlmivad lepingu, kuid pärast tuleb välja, et see leping on "tühine". Firma omanik paneb firma kinni, raha saab endale ja  jätab ehituse nii nagu ta oli tol hetkel. Need juhtumid on väga tavalised Venemaal. Inimesed jäävad ilma rahata ja ilma oma kauni koduta.

Kolmas juhtum.
Saadetakse kiri, et näiteks te olete võitnud raha. Selle jaoks, et saada see raha kätte, tuleb kanda "kuskile"(konto on ka kirjutatud kirjas) teatud summa või helistada "sinna"(kirjas on tel. number- tavaliselt see on välismaa nr). Parem on mitte helistada ja mitte kanda raha, kuna tõenäoliselt sa jääd ilma rahata ja võib olla kõne eest sul tuleb selline arve kinni maksta, et jube.

Olge ettevaatlikud ja ärge usaldage isegi oma tuttavaid, vaid kontrollige üle, kas tõesti see on õige koht, kuhu investeerida raha.

среда, 30 ноября 2011 г.

13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Selle nädala teemaks oli vaja valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlema neid ajaveebis arenduse vaatenurgast. Ma tahaksin kirjutada MySQL'st ja PostgreSQL'st.

Esiteks, MySQL ilmus 23. mail 1995. aastal, kuigi versioon Windows 95 tuli kolm aastat hiljem ehk 1998. Peale seda umbes iga kahe aasta tagant SQL ilmusid uued versioonid. Viimane oli 5.5. versioon detsembris 2010. 2008 aastal Sun Microsystems ostis MySQL AB 1 mlrd.$ eest ja 2010. aastal Oracle Corporation ostis endale Sun Microsystemsi. 

Postgres95 sündis 1994 aastal. Andrew Yu ja Jolly Chen lisasid sellesse versiooni SQL. Peale seda Postgre95 oli pandud internetti koos koodiga. Versioon 1.0.x Postgres95 oli 30-50% kiirem kui POSTGRES(Versioon 4.2). 1996 aastal Postgres95 muutis oma nime ja sai uue nime PostgreSQL. Tänapäeval on olemas PostgreSQL v8 (19 jaanuar 2005) ja see on suur sündmus andmemaailmas (v mire bazi dannih), kuna see versioon äratas huvi suures äris nii kasutuses, kui ka arendamisel. Fujitsu on toetanud tööd versioon 8, näiteks, tegi äri mooduli Extended Storage Management. PostgreSQL on korduvalt tunnustatud, näiteks Linux New Media 2004, 2003 Editors 'Choice Awards 2004 Editors' auhindadega.

пятница, 25 ноября 2011 г.

12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala teemaks oli vaja lugeda Raymondi Hacker-HOWTO ja anda selle kohta hinnang.

Peale artikli lugemisest, aga kui olla konkreetsem, siis artikli alguses, ma avastasin enda jaoks, et kõik aastat ma olen valesti mõistnud sõna "häkker". Millegipärast "Meedia" ei osanud õigesti selgitada tavalisele inimesele, mida tegelikult see tähendab. Vanasti ma mõtlesin (ma arvan siiamaani, et  palju rahvast mõtlevad samamoodi edasi, nagu mina 25. novembri hommikuni), et "häkker" see on selline inimene, kes proovib lammutada koodi, kirjutada viirus, aga mitte ehitada uut süsteemi. Maailmas on olemas teine rühm inimesi, kes on "kräkkerit" ja täpsemalt, "kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest". "Pärishäkkerid ei teha nendega mingit tegemist teha". Kuigi minuarvates on vaja maailmale mõlemat tüüpi inimesi, kuna kräkkerid n.õ. aitavad leida vigu, mida pärishäkker ei näinud ja nüüd ta teab, mida on vaja parandada.

Üldiselt mulle väga meeldis seda artiklit lugeda ja minu arvates Eric S. Raymond väga palju lisas linke, mis võiksid olla huvitavad inimeste jaoks, kellel on plaanis oma tulevikku siduda programmeerimisega, veebilehe kirjutamisega jne. Näiteks kui on soov olla programmeerija, siis mis programmeerimise keeles on parem alustada õppimist.

среда, 16 ноября 2011 г.

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Sellel nädalal oli vaja kirjutada ühest vabast litsentsist lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne). Selle jaoks ma valisin MIT License. Selle litsentsi autoriks oli Massachusetts Institute of Technology ehk MIT. See litsents ei ole "copyleft". Litsents sündis 1988 aastal.

MITi erinevad rühmad  kasutavad erinevaid versioone sellest litsentsist, sealhulgas programmid Putty, Metakit, Expat ja kõige populaarsemal on X Window System (X11)

Kuna "copyright" ka puudub sellel litsentsil, mis tähendab, et teistel rühmadel on õigus kasutada ja muuta teda selle jaoks, et rahuldada oma eesmärke.
 
MIT litsents on väga sarnane BSD litsentsi uuema versiooniga, erinedes vaid ühes punktis, mis keelab kasutada head nime autoriõiguse kuulutusel.

Litsentsi all mõeldakse akadeemilist litsents, mis on kasutatav teadusuuringute valdkonnas.

воскресенье, 13 ноября 2011 г.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Mina ei kujuta ette oma elu, kus oleksid igal pool kasutusel autoriõigused. Kus ma pean n.õ. iga oma liigutuse eest maksma kellelegi raha. Ikkagi proovid kuidagi ilma rahata endale selle asja saada või väiksemate kuludega. Võib olla see on seotud riigiga, kus ma elan ja kus inimesed proovivad/üritavad teha nii, et pole vaja millegi eest maksta. Samas teises riigis, kus on hästi paljudele "kaupadele" määratatud omandiõigused, inimesed ei saa aru, miks teised tõmbavad erinevad cracked ja otsivad augud, kust on võimalik tasuta enda arvutisse tõmmata ja installida, kas näiteks programme,filme jne.

Ja jälle on küsimus selles, mitmeks aastaks teha autorikaitse "tootele" ja näiteks, kas on võimalik pärast pikendada seda aega.

Kui me räägime apteeki ravimidest, siis miks on mõned ravimid kallimad ja samas teised analoogilised maksvad 3 korda vähem:) See on seotud sellega, et esimene firma kulutus selle ravimi välja mõtlemise jaoks nii aega, raha (töötajate palgad,kes tegid erinevad eksperemendid) ja lõpuks firma patendeeris selle toode ära. Ja näiteks, peale 3. aastat müüs ravimi retsepti teisele firmale. Kuna teine firma peab ainult koostisosade eest maksma ja töötajale palka maksma,siis tema kulud on mitu korda väiksemad, mis võimaldab müüa sama toodet teise nime alt palju soodsamalt, kuigi ravimi mõju on sama, aga rahakoti jaoks väiksem kulu.

Lõpuks, tahan seda õelda, et ma arvan, et mõned asjad võiksid olla patentide all ja mõned vabas kasutamises:)

среда, 2 ноября 2011 г.

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Sellel nädalal oli vaja kirjutada oma kogemusest mõne vaba tarkvaratoote kasutamisest. Huvitav on see, et alguses ma mõtlesin, et sõna vaba=tasuta(ilma rahata), kuigi samas see ei tähenda alati sama asja. See rohkem puudutab vabadust, aga mitte raha ekvivalentust (hinda).

Mina mõtlesin kirjutada kolmest erinevast "tootest", mida ma isiklikult tunnen ja mida proovisin kasutada. Kaks vabatarkvara, mida olin kuulnud ja kasutasin projekti kirjutamisel on MySQL ja PostgreSQL. Nendega sain tuttavaks tänu ühele ainele, mida õppisin bakalauruses ja see aine oli "Andmebaasi programmeerimine". Kolmas on Mozilla Firefox. Ma ei mäleta, miks ma hakkasin seda brauserit kasutama, aga olen väga rahul sellega. Minu meelest üks tuttav ütles, et parem kasutada Mozillat, kuna Internet Explorer ei ole nii turvaline kui Mozilla. Lisaks Mozilla Firefoxi saab internetist tõmmata ilma probleemideta. Aeg ajalt Mozillas toimuvad uuendused, millest ta annab automaatselt teada. See on hea, sellepärast, et ei ole vaja internetis otsida uuemat Mozilla versiooni selle jaoks, et uuendada oma brauserit.

воскресенье, 30 октября 2011 г.

8. Virtuaalmaailmad

Mina ise ei proovinud praegu mängida virtuaalmaailmas, kuna ei taha jääda sõltuvuseks. Õnneks selle jaoks, et proovida virtuaalmaailm "Second Life" oli vaja midagi installeerida oma arvutisse. See tõttu, seda ma ei hakkanud tegema. Kuigi huvipärast otsisin infot ja pilte "Second Life" kohta internetis. Erinevates veebilehtedel ja üks neist on YouTube on päris palju videot "Second life" kohta, et isegi mängimata virtuaalmaailmas on võimalik sellega tutvuda läbi video. Peale vaatamist esmamulje jäi selline, et millegi pärast ei meeldinud graafika. Kuna "Second life-teine elu" mõtlesin, et näen seal super pilte nagu päris elus, aga õnneks või mitte, seal ikkagi paistab, et see ei ole päris elu. Muidu võib olla proovikski mängida ja siis jään oma seal vaba aega veetma. Samas video vaatamine jättis sellise tunne, nagu oleks juba mänginud.:)

Ma arvan, et ilmselt virtuaalmaailmas inimesed proovivad midagi teha, mis päris elus ei julge.

воскресенье, 23 октября 2011 г.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Ma ei tea, kas ma sain õigesti aru, mis on "märgendamine ja folksonoomia", kuna Veebisaitid annavad selliseid võimalusi, nagu märgendama pildil inimesi. Näiteks, odnoklassniki.ru. Pildil on võimalik ära märkida inimesed, kes on sellel pildil. Teine kord isegi nii, et pildi peal on lihtsalt ilus roos, aga sa tahad, et sinu tuttavad saavad selle "kätte", siis sa märgid/valid nimed, kes on pildi peal ja need inimesed saavad need pildid kätte. Samas, inimene võib loobuda sellest märgendamisest, kus ta oli.

Halba näidet ma ei oska tuua, kuna ühe inimese jaoks see on halb, teise jaoks on hea. Kuidas võtta n.õ. Aga minu meelest huvitav on see, kas teine inimene aru saab "tag"idest sama moodi, nagu tektsi koostaja seda märkis. Näiteks, tekst on koerast, siis saab panna tag "koer, sõber". Teine inimene, kes hakkab kasutama taggid, mõtleb: "oo, sõber, ilmselt inimesest räägitakse", aga tegelt tekst on koerast :) Ma tahan seda õelda, et tagge võib kasutada, aga mitte alati ei saa selliseid tulemusi, nagu ootasid.

пятница, 14 октября 2011 г.

6. Wiki-maailm

Minu jaoks on sellele küsimuse "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" raske vastata. Kuna ma eriti ei tea, mida võiks pakkuda.

Ise kasutan wikit päris tihti, eriti siis, kui on vaja selgitada või aru saada sõnadest, siis otsingus tavaliselt wiki on üks esimesi tulemusi, mis kuvatakse. Aga ikkagi, kuna teinekord selgitatakse sõna väga keeruliselt, siis vaatan teisi allikaid ka, kus selgitus on kirjutatud palju lihtsamas keeles. Kuna ma ise elan Eestis, siis tahaksin, et rohkem infot oleks eesti keeles, siis ei ole vaja lugeda teises keeles. Samas tahaks, et see informatsioon, mida ma loen, oleks usaldusväärne, aga mitte nii, et mingil inimesel oli õhtul igav ja ta proovis nalja teha ja pani mingisuguse jura wikipediasse. Ühesõnaga seda infot, mis ilmub wiki's, oleks vaja rohkem kontrollida. Ja lisaks, nagu ma enne kirjutasin, et võiks olla infol kaks selgitust nii õelda. Üks selgitus rohkem teaduslik ja teine paari sõnaga, kuidas tavaliselt inimestel lihtsam aru saada.

Kokkuvõtteks: 1) infot kahes keeles: teaduslikus ja paari sõnaga lihtsamas keeles.
                        2) Tõsta usaldusväärsust-kontroll.
                        3) Rohkem selgitusi eesti keeles.

вторник, 4 октября 2011 г.

5. Blogosfäär

Ma loen blogisid juba umbes 1,5 aastat, kuigi samas ei teadnud, et need "inimeste päevikud" internetis niimoodi nimetatakse. Ise hakkasin "blogima" tänu ühele ainele, muidu poleks siiamaani võib olla seda teinud(bloginud). Mul ei meeldi eriti kirjutada ja eriti siis, kui see puudutab oma elu.

Blogimised motiive on erinevaid. Toon osa nendest järgnevalt välja.

Minu koera Kenneli omanik ka blogib ja ma üritan tema päevikut jälgida. Siis olen kursis, kuidas koeral läinud on katsetel, näitusel või kuidas uued kutsikad kasvavad. Näiteks seda saab näha siin

Mõned kirjutavad või tegelikult näitavad piltidega, mida nad teinud on. Näitavad oma tehtud tööd või hobisid. See blogi on tehtud tikkimisest.

Teised blogivad reisidest, kus nad olid ja lisavad pildid blogisse ka, siis on parem näha. Kui sul on palju sõpru, siis väsid ära kõigile rääkida, kus olid ja kuidas läks. Aga nii kõik saavad näha korraga :) ja eriti kui postitada päris tihti, siis rahvas saab näha, kus sa oled teatud momendil ka ja kus sa olid enne (seda saab lugeda sinu postitustest)

воскресенье, 2 октября 2011 г.

4. Sotsiaalsed võrgustikud

Sellel korral valisin ma analüüsimiseks internetilehe nimega odnoklassniki.ru. See on selline veebileht, kuhu inimesed saavad ennast tutvumiseks riputada ülesse ja samas otsida oma kooli kaaslaseid või töökaaslaseid jne.

Identiteet - tavaliselt inimesed kasutavad enda hüüdnimiks oma pärisnime, kuna paljud kasutavad seda veebilehte selle jaoks, et otsida oa  tuttavad. Muidu on hüüdnime järgi raske leida inimesi. Aga need, kes ei taha internetis õelda, kes nad on päriselt, kasutavad nime, mis ei ole pärisnimega kuidagi seotud.

Kohalolek - teadmine, kas inimene on praegu onlines või mitte, annab väike oranzi värviga põlev märk või sõna "na saite", mis tähendab et inimene on ka onlines.

Suhted - sellel veebilehel võib märkida, kes on sulle näiteks: koolikaaslane, töökaaslane, pere-, ülikoolikaaslane, parim sõber.

Vestlused - siin saab vestleda mitut moodi. Kas tet-a-test, mis tähendab silmast-silma või kõik koos mingst teemast.

Rühmad - kui inimene soovib, siis ta saab olla rühma/klubi liige. Klubi liige annab võimaluse lugeda, mida inimesed kirjutavad seal. Teine kord ainult klubi liikmed saavad kirjutada ja lugeda foorumi teemasid.

Reputatsioon - ma ei ole näinud, et keegi jätab arvamuse ühest või teisest inimesest sellel veebilehel.

Jagamine - odnoklassniki.ru's võib jagada pilte.

воскресенье, 11 сентября 2011 г.

3. Võrgukogukonnad

Minu valitud kogukond oli 7ya.ru. See foorum puudutab rohkem naisi, kellel on väikesed lapsed.

Tehnoloogiline areng - kuna ajalugu sellest foorumist algab 2000.aastast, siis foorum jõudis mitu korda muuta oma lehekülge ja laiendada erinevate teemadega.
     
Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - siin on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis on seotud perega. Kui aga tekib soov midagi kommenteerida või kirjutada ise artiklit, siis selle jaoks on vaja sisse logida.

Ajatu aeg - kuna 7ya põhiline keel on vene keel, siis enamasti inimesed, kes siin "käivad" on kõik need,kes oskavad lugeda vene keeles. Suurem osa auditoorimust, kes kasutavad seda lehekülge, on Moskva ja Moskva piirkonna inimesed.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - peale lugemist ja artiklite kirjutamisest on võimalik siin leida uusi sõpru sarnaste huvidega.

Hariduslikud püüdlused - väga paljud artiklid aitavad inimesi nende igapäevaste eludega hakkama saada. Need artiklid annavad uut infot ja laiendavad silmaringi.

Palju vaba aega, mida sisustada - 7ya võrgu keskkond on mõeldud nendele inimestele, kellel on vaba aega lugemise jaoks.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - nagu ma enne rääkisin, siis siin inimesed leiavad endale samade huvidega inimesi tervest maailmast, kuigi samas silmast silma nad ei kohtu võib olla kunagi.
     
Vahel ka otsene altruism - kuna selles foorumis on võimalik jätta küsimusi ja kommenteerida teiste küsimusi, siis võib olla mõned inimesed leiavad sellest enda jaoks abi.