воскресенье, 13 ноября 2011 г.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Mina ei kujuta ette oma elu, kus oleksid igal pool kasutusel autoriõigused. Kus ma pean n.õ. iga oma liigutuse eest maksma kellelegi raha. Ikkagi proovid kuidagi ilma rahata endale selle asja saada või väiksemate kuludega. Võib olla see on seotud riigiga, kus ma elan ja kus inimesed proovivad/üritavad teha nii, et pole vaja millegi eest maksta. Samas teises riigis, kus on hästi paljudele "kaupadele" määratatud omandiõigused, inimesed ei saa aru, miks teised tõmbavad erinevad cracked ja otsivad augud, kust on võimalik tasuta enda arvutisse tõmmata ja installida, kas näiteks programme,filme jne.

Ja jälle on küsimus selles, mitmeks aastaks teha autorikaitse "tootele" ja näiteks, kas on võimalik pärast pikendada seda aega.

Kui me räägime apteeki ravimidest, siis miks on mõned ravimid kallimad ja samas teised analoogilised maksvad 3 korda vähem:) See on seotud sellega, et esimene firma kulutus selle ravimi välja mõtlemise jaoks nii aega, raha (töötajate palgad,kes tegid erinevad eksperemendid) ja lõpuks firma patendeeris selle toode ära. Ja näiteks, peale 3. aastat müüs ravimi retsepti teisele firmale. Kuna teine firma peab ainult koostisosade eest maksma ja töötajale palka maksma,siis tema kulud on mitu korda väiksemad, mis võimaldab müüa sama toodet teise nime alt palju soodsamalt, kuigi ravimi mõju on sama, aga rahakoti jaoks väiksem kulu.

Lõpuks, tahan seda õelda, et ma arvan, et mõned asjad võiksid olla patentide all ja mõned vabas kasutamises:)

Комментариев нет:

Отправить комментарий