14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selle nädala teemaks oli vaja Kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimine juhtum.

Näiteks, on selline juhtum, et tuttav pakub investeerida raha "mingisse X" fondi. Pärast on võimalik saada tagasi rohkem raha + head protsenti. Palju paremat protsenti, kui tavalises pangas. Selle jaoks, et avada konto, on vaja oma "pärisraha" panna nende arvele. Näiteks, raha võib saata läbi firma Western Union. Vahetuse eest on vaja ise maksta. Pärast see firma eksisteerib mõne kuu või aasta. Isegi annab võimaluse inimestele raha välja võtta koos kasvanud %-ga. Aga välja võtmise protsess võtab ikkagi paar nädalat aega. Sellel ajal, mis firma eksisteerib, kasvab tema usaldusväärsus ja leiab rohkem kliente, kes tahavad oma raha sellese firmasse panna. Ja kui firma otsustas, et tema konto peale on laekunud ilus summa, siis ühel ilusas päeval firma võtab kõik raha välja ja paneb oma uksed kinni. Palju rahvast jäävad ilma oma protsendist ja mitte kunagi ei näe oma raha, mis nad investeerisid.

Teine juhtum.

Inimesed investeerivad raha n.õ. oma tuleviku korterisse. Firma palub, et on vaja sissemakse teha, selle jaoks, et siis on teie tulevane korter kindlasti broneeritud. Aga parem seda teha enne, kui ehitus jõudis lõpu staadiumisse, kuna pärast korteri hinnad on palju suuremad. Inimesed maksvad sissemakse, sõlmivad lepingu, kuid pärast tuleb välja, et see leping on "tühine". Firma omanik paneb firma kinni, raha saab endale ja  jätab ehituse nii nagu ta oli tol hetkel. Need juhtumid on väga tavalised Venemaal. Inimesed jäävad ilma rahata ja ilma oma kauni koduta.

Kolmas juhtum.

Saadetakse kiri, et näiteks te olete võitnud raha. Selle jaoks, et saada see raha kätte, tuleb kanda "kuskile"(konto on ka kirjutatud kirjas) teatud summa või helistada "sinna"(kirjas on tel. number- tavaliselt see on välismaa nr). Parem on mitte helistada ja mitte kanda raha, kuna tõenäoliselt sa jääd ilma rahata ja võib olla kõne eest sul tuleb selline arve kinni maksta, et jube.

Olge ettevaatlikud ja ärge usaldage isegi oma tuttavaid, vaid kontrollige üle, kas tõesti see on õige koht, kuhu investeerida raha.

13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Selle nädala teemaks oli vaja valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlema neid ajaveebis arenduse vaatenurgast. Ma tahaksin kirjutada MySQL'st ja PostgreSQL'st.

Esiteks, MySQL ilmus 23. mail 1995. aastal, kuigi versioon Windows 95 tuli kolm aastat hiljem ehk 1998. Peale seda umbes iga kahe aasta tagant SQL ilmusid uued versioonid. Viimane oli 5.5. versioon detsembris 2010. 2008 aastal Sun Microsystems ostis MySQL AB 1 mlrd.$ eest ja 2010. aastal Oracle Corporation ostis endale Sun Microsystemsi. 

Postgres95 sündis 1994 aastal. Andrew Yu ja Jolly Chen lisasid sellesse versiooni SQL. Peale seda Postgre95 oli pandud internetti koos koodiga. Versioon 1.0.x Postgres95 oli 30-50% kiirem kui POSTGRES(Versioon 4.2). 1996 aastal Postgres95 muutis oma nime ja sai uue nime PostgreSQL. Tänapäeval on olemas PostgreSQL v8 (19 jaanuar 2005) ja see on suur sündmus andmemaailmas (v mire bazi dannih), kuna see versioon äratas huvi suures äris nii kasutuses, kui ka arendamisel. Fujitsu on toetanud tööd versioon 8, näiteks, tegi äri mooduli Extended Storage Management. PostgreSQL on korduvalt tunnustatud, näiteks Linux New Media 2004, 2003 Editors 'Choice Awards 2004 Editors' auhindadega.

12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala teemaks oli vaja lugeda Raymondi Hacker-HOWTO ja anda selle kohta hinnang.

Peale artikli lugemisest, aga kui olla konkreetsem, siis artikli alguses, ma avastasin enda jaoks, et kõik aastat ma olen valesti mõistnud sõna "häkker". Millegipärast "Meedia" ei osanud õigesti selgitada tavalisele inimesele, mida tegelikult see tähendab. Vanasti ma mõtlesin (ma arvan siiamaani, et  palju rahvast mõtlevad samamoodi edasi, nagu mina 25. novembri hommikuni), et "häkker" see on selline inimene, kes proovib lammutada koodi, kirjutada viirus, aga mitte ehitada uut süsteemi. Maailmas on olemas teine rühm inimesi, kes on "kräkkerit" ja täpsemalt, "kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest". "Pärishäkkerid ei teha nendega mingit tegemist teha". Kuigi minuarvates on vaja maailmale mõlemat tüüpi inimesi, kuna kräkkerid n.õ. aitavad leida vigu, mida pärishäkker ei näinud ja nüüd ta teab, mida on vaja parandada.

Üldiselt mulle väga meeldis seda artiklit lugeda ja minu arvates Eric S. Raymond väga palju lisas linke, mis võiksid olla huvitavad inimeste jaoks, kellel on plaanis oma tulevikku siduda programmeerimisega, veebilehe kirjutamisega jne. Näiteks kui on soov olla programmeerija, siis mis programmeerimise keeles on parem alustada õppimist.

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Sellel nädalal oli vaja kirjutada ühest vabast litsentsist lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne). Selle jaoks ma valisin MIT License. Selle litsentsi autoriks oli Massachusetts Institute of Technology ehk MIT. See litsents ei ole "copyleft". Litsents sündis 1988 aastal.

MITi erinevad rühmad  kasutavad erinevaid versioone sellest litsentsist, sealhulgas programmid Putty, Metakit, Expat ja kõige populaarsemal on X Window System (X11)

Kuna "copyright" ka puudub sellel litsentsil, mis tähendab, et teistel rühmadel on õigus kasutada ja muuta teda selle jaoks, et rahuldada oma eesmärke.
 

MIT litsents on väga sarnane BSD litsentsi uuema versiooniga, erinedes vaid ühes punktis, mis keelab kasutada head nime autoriõiguse kuulutusel.

Litsentsi all mõeldakse akadeemilist litsents, mis on kasutatav teadusuuringute valdkonnas.

10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Mina ei kujuta ette oma elu, kus oleksid igal pool kasutusel autoriõigused. Kus ma pean n.õ. iga oma liigutuse eest maksma kellelegi raha. Ikkagi proovid kuidagi ilma rahata endale selle asja saada või väiksemate kuludega. Võib olla see on seotud riigiga, kus ma elan ja kus inimesed proovivad/üritavad teha nii, et pole vaja millegi eest maksta. Samas teises riigis, kus on hästi paljudele "kaupadele" määratatud omandiõigused, inimesed ei saa aru, miks teised tõmbavad erinevad cracked ja otsivad augud, kust on võimalik tasuta enda arvutisse tõmmata ja installida, kas näiteks programme,filme jne.

Ja jälle on küsimus selles, mitmeks aastaks teha autorikaitse "tootele" ja näiteks, kas on võimalik pärast pikendada seda aega.

Kui me räägime apteeki ravimidest, siis miks on mõned ravimid kallimad ja samas teised analoogilised maksvad 3 korda vähem:) See on seotud sellega, et esimene firma kulutus selle ravimi välja mõtlemise jaoks nii aega, raha (töötajate palgad,kes tegid erinevad eksperemendid) ja lõpuks firma patendeeris selle toode ära. Ja näiteks, peale 3. aastat müüs ravimi retsepti teisele firmale. Kuna teine firma peab ainult koostisosade eest maksma ja töötajale palka maksma,siis tema kulud on mitu korda väiksemad, mis võimaldab müüa sama toodet teise nime alt palju soodsamalt, kuigi ravimi mõju on sama, aga rahakoti jaoks väiksem kulu.

Lõpuks, tahan seda õelda, et ma arvan, et mõned asjad võiksid olla patentide all ja mõned vabas kasutamises:)

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Sellel nädalal oli vaja kirjutada oma kogemusest mõne vaba tarkvaratoote kasutamisest. Huvitav on see, et alguses ma mõtlesin, et sõna vaba=tasuta(ilma rahata), kuigi samas see ei tähenda alati sama asja. See rohkem puudutab vabadust, aga mitte raha ekvivalentust (hinda).

Mina mõtlesin kirjutada kolmest erinevast "tootest", mida ma isiklikult tunnen ja mida proovisin kasutada. Kaks vabatarkvara, mida olin kuulnud ja kasutasin projekti kirjutamisel on MySQL ja PostgreSQL. Nendega sain tuttavaks tänu ühele ainele, mida õppisin bakalauruses ja see aine oli "Andmebaasi programmeerimine". Kolmas on Mozilla Firefox. Ma ei mäleta, miks ma hakkasin seda brauserit kasutama, aga olen väga rahul sellega. Minu meelest üks tuttav ütles, et parem kasutada Mozillat, kuna Internet Explorer ei ole nii turvaline kui Mozilla. Lisaks Mozilla Firefoxi saab internetist tõmmata ilma probleemideta. Aeg ajalt Mozillas toimuvad uuendused, millest ta annab automaatselt teada. See on hea, sellepärast, et ei ole vaja internetis otsida uuemat Mozilla versiooni selle jaoks, et uuendada oma brauserit.

8. Virtuaalmaailmad

Mina ise ei proovinud praegu mängida virtuaalmaailmas, kuna ei taha jääda sõltuvuseks. Õnneks selle jaoks, et proovida virtuaalmaailm "Second Life" oli vaja midagi installeerida oma arvutisse. See tõttu, seda ma ei hakkanud tegema. Kuigi huvipärast otsisin infot ja pilte "Second Life" kohta internetis. Erinevates veebilehtedel ja üks neist on YouTube on päris palju videot "Second life" kohta, et isegi mängimata virtuaalmaailmas on võimalik sellega tutvuda läbi video. Peale vaatamist esmamulje jäi selline, et millegi pärast ei meeldinud graafika. Kuna "Second life-teine elu" mõtlesin, et näen seal super pilte nagu päris elus, aga õnneks või mitte, seal ikkagi paistab, et see ei ole päris elu. Muidu võib olla proovikski mängida ja siis jään oma seal vaba aega veetma. Samas video vaatamine jättis sellise tunne, nagu oleks juba mänginud.:)

Ma arvan, et ilmselt virtuaalmaailmas inimesed proovivad midagi teha, mis päris elus ei julge.